Ükski kultuuriprojekt ei jää enam rahastuseta

Oled kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või mõnes muus valdkonnas tegutsev loomeinimene? Kui jah, siis loe see artikkel kindlasti lõpuni, sest saad kohe teada midagi, mis võib su elu otsustavalt muuta. 

Kui palju on sul tulnud ette olukordi, kus sul on küll idee, plaan selle elluviimiseks, veendumus oma visiooni tugevuses, kuid paraku puudub raha, et projekt teoks teha? Vähemalt ühe korra on see iga loomeinimese elus juhtunud, väga võimalik, et isegi mitu korda. 

Milline oleks maailm täna, kui George Orwell oleks jätnud kirjutamata oma teose „1984” või Leonardo da Vinci poleks Mona Lisat maalinud? Lihtsalt seetõttu, et nende teele mõni eluoluline takistus sattus. Sa ei tihka end Orwelli või da Vinciga võrrelda? Aga miks mitte? Ega nemadki teadnud, kui oluliseks nende looming tulevikus kujuneb. Ei oleks teada saanudki, kui oma teosed loomata oleksid jätnud.

Siiani on pea kõik Eesti kultuuriprojektid sõltunud riiklike rahastajate ja hooandjate tahtest. Paljud ideed on leidnud vajaliku kapitali, suurem osa on aga jäänud toetuseta. Enam mitte. Sa saad oma projekti ellu viia ka siis, kui riiklikel otsustajatel või fännidel raha otsa saab või otsustamine liiga kaua aega võtab. Kuidas? Hea, et küsisid!

Saa tuttavaks: loomelaen! Mis imeasi see on? Taas kord suurepärane küsimus!

Loomelaen on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis tegutsevad kultuuri- ja loomesektoris, näiteks kujutav kunst, teater ja muusika, fotograafia, arhitektuur, kirjastamine ja nii edasi. Isegi videomängude programmeerijad on loomeinimesed ega pea enam ootama, millal mõni eluvõõras komisjon nende loomingu elu või surma üle otsustab. 

Loomelaen on paindlik ja liigse bürokraatiata lahendus, millel on vaid kolm eeldust: sul on hea idee, vähemalt aasta tegutsenud Eesti ettevõte ning konkreetne plaan laenu tagasimaksmiseks. 

Edasine koosneb viiest lihtsast sammust. 

Millistest? Kliki siia ja loe. Ning ära loobu oma Mona Lisa loomisest vaid seetõttu, et vahendeid napib. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, teadis juba vanarahvas. Nüüd saab isegi siis, kui ka „kuidagi ikka saab” variant mingil põhjusel ära kukub! 

Finora