Tugevused, nõrkused, võimalused, ohud – kõlab tuttavalt?

Kes või mis on ettevõtja suurim vaenlane? Heitlik majanduskliima? Konkurent? Kõrged tööjõumaksud? Ihne pankur? Kallis laenuraha?

Võib-olla. Päris kindlasti ohustab aga iga ettevõtet mugavus. Kõik on kogu aeg hästi, kuni ühel hetkel enam pole. Ootamatult rebib konkurent end kaugele ette, ühtäkki kisub käive olematuks, üllatuslikult saab turuliidrist viimase koha mees. 

Elu muutub aga kogu aeg. Muutuvad võimalused, eesmärgid ning – mis eriti märkimisväärne – riskid. Majanduspoliitika pole järjepidev, seadusandlus muutub iga uue valitsusega, ning tegevusvaldkonnad võivad ka ise ettenägematuid karisid toota. 

Kuidas meie majandusele iseloomulikes tõmbetuultes ellu jääda? Esimene vältimatu samm on SWOT-analüüs. 

Mis imeasi see on? 

SWOT-analüüs on majanduses ja halduses kasutatav strateegilise planeerimise vahend, millega hinnatakse objekti (või ettevõtte, mõnikord isegi inimese) hetkeseisu. See analüüs kaardistab ettevõtte tugevused (strengths), nõrkused (weaknesses), võimalused (opportunities) ja ohud (threats). Eesti keeles kokku TNVO, inglise keeles SWOT. 

Paljud firmad teevad SWOT-analüüsi iga poole aasta tagant, paljud pole seda juba aastaid ette võtnud, paljud ei tee seda kunagi. Ometi on riskide ning võimaluste kaardistamine mõistlik isegi ühe-mehe-osaühingu puhul, suurematest ettevõtetest rääkimata. 

Kui miski muu pole SWOT-analüüsi vajalikkust tõestada suutnudki, siis viimaste kuude kriis kindlasti. Milleks jääda järgmist ootama, kui tegelikult pole SWOT-analüüs ei kallis ega tüütu?

Samas pole SWOT ainult kriisi tööriist, seda tasub teha ka muul ajal. Kui majandusel lähebki üldiselt hästi, siis Sinu konkreetses sektoris võivad ikka segased ajad olla.

Finora