MIS ON TARBIJAKREDIIT JA MIKS EESTIS SEDA KARDETAKSE?

Paljud laenuandjad on mures, et meie laenuturul puudub tasakaalustatud konkurents ning info laenuvõimaluste kohta ei liigu piisavalt vabalt. FinanceEstonia poolt tellitud ja KPMG poolt läbi viidud analüüsist selgus, et Eesti finantsteenuste turg on pea kõige ühekülgsem kogu Euroopas. Eelmisel nädalal kajastasid seda kuuma teemat nii Postimees, Pealinn kui ka TV3 uudised.

Väikesed mahud pärsivad arengut

Tarbijakrediidi osakaal SKP-st on Eestis muu Euroopaga võrreldes umbes kaks korda väiksem ning finantsteenuste turg koondunud üksikute suuremate pankade kätte. Seetõttu on meie riigis finantsteenuste turg suuremate pakkujate soovide suunas kaldu. FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juhi ning Finora Capitali tegevjuhi Andrus Alberi sõnul langes majanduskriisist väljudes tarbijakrediidi maht viie aastaga pea kõigis Euroopa Liidu riikides, Eestis seejuures enam kui 40%. “Sealjuures on just tarbijakrediidituru areng üks võimalusi Eesti üldise majandusarengu elavdamiseks. Mida mitmekesisem on finantsteenuste sektor, seda arenenum on kogu majandus,” selgitas Andrus Alber. „Meie meediaruumis püütakse aga sageli vastupidist selgeks teha – et kui sul on rahaga ajutiselt kitsas käes või vaja teha suurem kulutus, tuleb lihtsalt vaikides kannatada. Kuigi mõistlikel tingimustel võetud laen võib aidata sul probleemidest välja tulla.“

Viie krediidiasutuse käes on 89% varasid

Tarbijakrediit on muutunud keskseks aruteluteemaks ülelaenamisest rääkides, ent tegelikkuses on selle sektori panus eraisikute laenukoormusesse pea olematu. Eesti üks murekohtadest seisneb täna hoopis selles, et siinne finantsteenuste turg on Euroopa mõistes liialt ühekülgne. Eestis on viie suurima krediidiasutuse käes 89% varadest. Hullem on Euroopas olukord vaid Kreekas, kus vastav näitaja on 95%.

Samas teenindavad just väljaspool neid viite suuremat panka krediidiandjad eraisikuid ja ettevõtteid, keda universaalpangad erinevatel põhjustel ei teeninda. „Meie püüame alati oma klientidele nii palju vastu tulla, kui võimalik,“ selgitab Alber. „Väga sageli pöörduvad meie poole kliendid, kes on suuremate teenusepakkujate juures juba käinud ja nende vastustes pettunud. Seetõttu jäävad päris paljud laenusuutlikud inimesed täna suurpankade huviorbiidist välja. Ja seda ei tuleks näha mitte kui probleemi, vaid kui võimalust konkurentsi kasvuks laenuturul.“

Mis on tarbijakrediit?

Läinud aasta märtsis hakkas kehtima uuendatud krediidiandjate ja –vahendajate seadus, mis on senist olukorda mõningal määral parandanud. “Tarbijakrediidi teenuste turu reguleerimine on vajalik ning seda on täna Eestis piisavalt tehtud – reguleeritud turg töötab mõistlikult,” summeeris Alber. Ta usub, et rohkem tööd tuleb teha ka selle nimel, et luua kiire kohanemisvõimega ning uuendustele suunatud ettevõtete jaoks sobiv tegevuskeskkond. „Väga paljud probleemid algavad sellest, et tarbimislaenust ei räägita avalikult – nagu oleks see tabuteema. Või siis kommenteeritakse väikelaenude teemat halvustavalt. Arvatakse, et väikelaene võtavad inimesed, kes ei oska rahaga ümber käia või võtavad laenu, et soetada midagi täiesti ebavajalikku. Tegelikkuses näeme igapäevaselt seda, et olukord on hoopis vastupidine.

Valdavalt pöörduvad meie poole täiesti tavalised, maksejõulised inimesed, kellel on vaja koheselt suuremat summat – kas siis remonditöödeks, mis ei kannata edasilükkamist, mõne igapäevaselt vajaliku, aga kuluka eseme soetamiseks või näiteks lapse õppemaksu tasumiseks. Mujal maailmas on tarbijakrediit täiesti igapäevane osa majandusest. Leian, et ka Eestis ei peaks ükski laenuvõtja tundma ennast halvasti seetõttu, et ta teeb midagi, mis on täiesti iseenesestmõistetav.“ Andrus Alber juhib tähelepanu veel ühele olulisele nüansile. „Tegelikult on Eestis väga palju inimesi, kes isegi ei tea, et nad tarbijakrediiti kasutavad. Tarbijakrediidi alla kuulub igasugune järelmaks, sealhulgas reisifirmade ja telekomifirmade poolt pakutav. Nende lepingute pärast ei tunne ju keegi ennast halvasti.“

Finora Capital