Võlg? Ära karda, leiame koos lahenduse

Võlg, võlgnevus, maksehäire, inkasso. Neid ebameeldivaid sõnu kardab kuulda iga laenusaaja, kelle laenumakse on jäänud õigeaegselt tasumata.
Ometi ei kujuta suurem osa kaasaegsest ühiskonnast enda elu ette ilma laenudeta. Igaüks ei suuda endale kohe osta korterit, selle sisustust, autot jne. Seega kasutavad paljud meist laenu võtmise võimalust ja selles ei ole midagi iseäralikku.

Laen ei ole sissetulek

Kuid tavaliste laenuklientide kõrval on ka selliseid inimesi, kelle jaoks võib laenu võtmine muutuda hasartmängude või narkootikumide efektiga sarnaseks. Need on inimesed, kes ei taju enam piiri, millal peatuda. Sellised inimesed arvavad, et saavad hakkama järjest suureneva laenukoormusega. Mõned on laenamisega nii hoogu läinud, et peavad järjekordselt võetud laenu oma ametlikuks sissetulekuks. Nad hakkavad valetama laenutaotlustes olemasolevate kohustuste, oma sissetulekute jms kohta. Siin ongi murdepunkt.

Mis juhtub, kui võlad kuhjuvad

Kui inimene võtab olemasolevate kohustuste täitmiseks aina uusi laene, muutuvad intressimäärad iga korraga kõrgemaks. Aga ühel hetkel enam laenu ei saa ja alles siis saabub kainestav selgus. Hakatakse mõtlema, taotlema maksepuhkust või maksete edasi lükkamist. See on hetk, kus kliendihaldurid ja krediidijuhid muutuvad rohkem psühholoogideks kui panga töötajateks, püüdes rahustada paanikas olevaid kliente. Mida siis teha selles olukorras? Kelle poole pöörduda? Kes aitab?

Võlg vajab rääkimist ja arutelu

Kunagi ei tohi karta abi küsida. Eestis on nende probleemide lahendamiseks rida võimalusi. Üheks nendest on võlanõustajate poole pöördumine. Võlanõustajad pakuvad nii psühholoogilist abi kui hindavad tekkinud finantsilist olukorda, annavad nõu, kuidas oleks kõige mõistlikum koostada pere eelarvet, kuidas suhelda inkasso ja kohtutäituritega.
Kõige olulisem on meeles pidada, et keegi ei saa võlgnikku aidata, kui võlgnik seda ise ei soovi. Laenuandjate või kohtutäiturite kirjade ära viskamine ja kõnede eiramine ei muuda kohustust olematuks. Tuleb enda jaoks panna kirja kui palju, kellele, millal ja milise intressi- või viivisemääraga ollakse võlgu. Info võlgnevusest ja täitemenetlustest on alati kättesaadavad vastavalt krediidiandjalt ja kohtutäituritelt. Ja siis hakata seda võlgnevuste sasipundart rahulikult lahti harutama, püüdes kõige pealt tasuda kallimaid laene, paluda võimalusel maksepuhkust jne.
Keegi ei ole probleemide eest kindlustatud. Kuid kohusetruul laenusaajal ja ausal suhtlejal on oluliselt kergem lahendusi leida. Seega, kui laenusaaja on korrektne, vastutus- ja kohusetundlik inimene, siis on probleemi tekkimise tõenäosus oluliselt väiksem. Ka probleemide lahenemine on sujuvam ja soodsam kõigi osapoolte jaoks.

Olga Bugakova