Spetsiaalpangad tooksid Eestisse raha ja töökohti

Eestlastel on veider kalduvus end lõunanaabritest paremaks pidada. Me oleme ikkagi Põhjamaa (vähemalt enda arvates), vaadaku Läti ja Leedu ise, kuidas hakkama saavad. Isegi üks Eesti president on eestlaste üleolekut kunagi häälekalt väljendanud ja kahetsusväärsel kombel kipume kõik aeg-ajalt nina krimpsutama, kui lätlased ja leedukad jutuks tulevad.

Tegelikult on lõunanaabrid meist paljudes asjades valgusaastate kaugusel ees. Näiteks on Leedu finantsteenuste regulatiivne pool vägagi innovatiivne ja nad julgustavad rahvusvahelisi rahandusettevõtteid just seal tegutsema. Ikka selleks, et Leedusse töökohti luua.

2017. aastast väljastatakse Leedus niinimetatud spetsiaalpanga litsentse. Spetsialiseerunud pangad võivad olla seotud finantstehnoloogia ehk fintech’i arendamisega, kuid võivad keskenduda ka mõnele konkreetsele kliendigrupile. Igal juhul aitavad nad kaasa konkurentsi ja finantsteenuste kättesaadavuse kasvule.

Sellised pangad saavad osutada põhimõtteliselt kõiki põhiteenuseid, peamine erinevus „traditsiooniliste” pankadega on see, et spetspankadel puudub õigus investeerimisteenuseid pakkuda. Nagu mainitud, tekkis selliste pankade asutamise võimalus Leedus 2017. aastal ja litsentsimisprotsess võtab tavaliselt aega sama kaua kui tavalise panga litsents ehk umbes aasta.

Eelmisel nädalal väljastas Euroopa Keskpank Leedu Panga ettepanekul järjekordse spetsialiseeritud pangalitsentsi, seekord ettevõttele Crius LT, UAB. Crius hakkab äriklientidele makseteenuseid pakkuma ning fookuses on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ehk sektor, millel on ka Eestis keskmisest keerulisem finantsasju ajada. Mõne aasta eest otsustas ka Revolut – üks kiirema arenguga digipanku Euroopas – just Leedus oma Euroopa-ülest litsentsi taotleda.

Ka Eestis on spetsiaalpanga ideed pikalt kaalutud, kuid tehtud pole seni midagi. Hiljuti jõudis vastav eelnõu küll kooskõlastusringile, kuid kuuldavasti plaanitakse spetsiaalpanga litsentsi saaja tegevus vaid Eestiga piirata. Miks? Kas poleks mõistlik Eestisse rahvusvahelise haardega finantsettevõtteid meelitada? Miks on näiteks Singapur majanduslikult nii võimekas, ega ometi kliima tõttu? Muidugi mitte – ka sealse õitsengu tagab justnimelt rahvusvahelise rahanduse kohalolu. Miks me seda siis Eestis nii väga piirata tahame?

Üks võimalus on teha nägu, et oleme naabrist igas asjas paremad. Teine – ja palju nupukam – võimalus on naabritelt õppida ning alustada võiks justnimelt spetspankade loomise ja tegutsemise soodustamisest. See looks töökohti ja pakuks eelkõige väikeettevõtetele ja tarbijatele suurema valiku finantsteenuseid.

Finora