Raha ka ei tahaks anda, õieti polegi teist
Kujuta ette järgmist stsenaariumi. Sa teed välisukse lahti ning sinu ees seisab üks mees. Pealtnäha igati normaalne tüüp: ülikond seljas, habe aetud, juuksed kammitud, kingad jalas ning näol sümpaatne naeratus.
„Tere!” ütleb mees viisakalt ning isegi kummardab lugupidamise märgiks.
„Tere-tere!” vastad sina. „Kas saan kuidagi abiks olla?”
„Muidugi saate,” vastab mees ja on justkui rõõmus, et sa ta mõtteid lugesid. „Mul oleks vaja kaks tuhat eurot laenata. Äkki tulete raskel hetkel vastu?”
Mis sa sellise jutu peale teed? Tormad magamistuppa, kougid sokisahtlist viimased säästud välja ja loed raha võõrale peo peale?
Või kratsid kukalt ning lausud Tõnissoni kombel: „Ei tahaks anda, õieti polegi teist.”
„Hmm, kuidas nii?” on võõras seepeale solvunud. „Ma olen ju viisakas inimene, näen tegus välja. Milles probleem?”
Näeb viisakas ja tegus välja tõepoolest. Aga see ei muuda asja ning sa suhtud võõrasse põhjendatud ettevaatlikkusega, sest ei tunne teda. Kuidas saad kindel olla, et ta raha tagasi maksab?
Laenuandjad on iga päev sellise probleemi ees. Ometi muutuvad paljud ettevõtjad pahuraks, kui laenu võttes nende isiklikku käendust küsitakse. Tegelikult on käendus ju igati loogiline, sest just väiksematel ja alustavatel ettevõtetel ei pruugi muid tagatisi olla.
Eestis on kahetsusväärselt lihtne probleemne ettevõte nn firmamatjate kätte anda. Firmamatjad on inimesed, kes võtavad teatud tasu eest probleemsed ettevõtted enda omandisse, panevad neile eksootilised nimed ning registreerivad kas olematutele aadressidele või „sajusaartele”. Üldiselt ei ole sel juhul võlausaldajal kusagilt midagi võtta, kui laen tagastamata jääb. Seetõttu annab firmajuhi või omaniku käendus laenuandjale kindlust.
Käendusel on aga teinegi oluline roll ja see on distsiplineeriv: isikliku käenduse korral küsib iga laenutaotleja endalt, kas tema ettevõte on ikka musta stsenaariumi korral võimeline võetud kohustust täitma. Keegi ei anna käendust kergekäeliselt ning see sunnib ettevõtja tõsiselt järele mõtlema, kui suurt laenu ta tegelikult vajab.
Finora
