Pensionifondid – milliseid investeeringuid me ootame?

Pensionifondidest kirjutab Andrus Alber, Finora Capitali tegevjuht ja FinanceEstonia töörühma juht (artikkel avaldatud ka Postimehes).

Riigikogusse on jõudnud enam kui 5 aastat valminud investeerimisfondide seadus. Praegune seadus on ilmselgelt ajale jalgu jäänud ning muutunud Eesti kapitalituru arengu üheks kitsaskohaks. Nii näiteks ei ole täna Eestis sisuliselt võimalik asutada investeerimisfonde, mille eesmärgiks on investeerimine börsil mittenoteeritud Eesti ettevõtete aktsiakapitali.
On omajagu paradoksaalne, et aktsiakapitali järele janunevate Eesti ettevõtete rahastamiseks asutatakse fonde praegusel hetkel valdavalt Luxemburgi või Lätti.

Kuidas tasakaalustada pensionifondid?

Seaduse valmimisega seoses on taaskord tõstatunud ka küsimus pensionifondide investeeringutest. Teatavasti on täna valdav osa Eesti pensionifondide rahast investeeritud Eestist väljaspoole. Samas on pensionifondid pika investeerimishorisondiga, mistõttu on neil võimalik oma vahendeid paigutada madalama likviidsusega ja pikaajalise tootlusega projektidesse. Suuresti just seetõttu on pensionifondid enamikes arenenud riikides kohaliku kapitalituru olulisteks osalisteks.

On oluline, et investeerimisfondide seaduse muudatused ei osutuks Pyrrhose võiduks. Nimelt tahetakse uue seadusega anda võimalus senisest sagedasemaks pensionifondide vahetuseks. Kindlasti on terve rida argumente, mis räägivad pensionifondi lihtsa ja tiheda vahetamise kasuks. Samas ei ole olnud kuulda, et tänane vahetuste sagedus oleks kellelgi takistanud oma pikaajalise raha kogumise strateegia – mida pensionifond oma olemuselt on – ellu viimist. Fondi oleks vaja vahetada eelkõige pensioniea lähenedes, senise pensionifondi halbade majandustulemuste korral või investeerija riskitaluvuse muutudes (kasutades näiteks aktsiate asemel rohkem võlakirju), kuid seda ei ole vaja teha mitu korda aastas. Ärme unusta, et igal juhul säilib võimalus mitu korda aastas hakata raha koguma uude fondi. Põhimõtteliselt võib iga kuu valida uue fondi ja sinna tulevased maksed suunata.

Miks on aga senisesse fondi kogutud raha vahetamise madal sagedus oluline pensionifondidele? See omab olulist rolli pensionifondide investeeringute struktuurile. Kui on võimalus, et väga lühikese ajaga (näiteks paari kuuga) ja lihtsasti saab suurem osa pensionifondi klientidest fondist lahkuda, siis tähendab see sisuliselt seda, et pensionifond ei saa ennast käsitleda pikaajalise investorina. Suure tõenäosusega vähendab see oluliselt pensionifondide investeeringuid madala likviidsusega instrumentidesse.

Eesti majandus ja pensionifondid

Eesti majandus on ja jääb ka tulevikus rahvusvahelises kontekstis väga väikeseks. Sama kehtib ka sisuliselt kõigi meie investeerimisvõimaluste kohta. Isegi enamik Tallinna börsil tänaste käivetega kauplevaid ettevõtteid on meie pensionifondide suuruse juures pigem madala likviidsusega. Rääkimata mittenoteeritud ettevõtete aktsiatest, kinnisvarast või metsamaast. See tähendab, et muutes pensionifondide vahetamist aina lihtsamaks, toob see suure tõenäosusega endaga kaasa nende fondide Eesti majandusse tehtud niigi suhteliselt väikeste investeeringute edasise kahanemise.

Seetõttu on oluline jälgida, et me ühtesid tõkkeid kõrvaldades nende asemele tahtmatult uusi tõkkeid ei ehita. Pigem tuleks mõelda, kuidas soodustada pensionifondide varade suuremat paigutamist Eesti majandusse. Alustades kasvõi riigifirmade vähemusosaluste börsile viimisega ning nende ettevõtete võlakirjade senisest suurema emiteerimisega. Kui selle kaudu on antud selge signaal ja tõuge, siis on ka teistel turuosalistel lihtsam pensionifondidelt Eesti majandusega seotud projektidele toetust saada.

Andrus Alber