Mugav laenutoode muudab kiirelt inimeste käitumist

Deloitte hiljuti avaldatud uuring näitab, et Hiina pered, kes on ajalooliselt alati olnud suured säästjad ja laenudesse varasemalt skeptiliselt suhtunud, on hakanud viimasel ajal väga aktiivselt kasutama autoliisingut. Seda näitab fakt, et kui 2013. aastal müüdi Hiinas vaid 18% autosid järelmaksuga, siis nüüdseks on see tõusnud juba 30 protsendini. Muidugi on Hiina tase hetkel veel oluliselt madalam kui näiteks USA näitaja, kus üle 80% autodest müüakse järelmaksuga, kuid ennustatakse, et juba aastaks 2020 tõuseb ka Hiinas see näitaja 50%ni. Enim müüdud autoks 2016. aastal on Hiinas meie inimestele tõenäoliselt üsna tundmatu Wuling Hongguang, millele järgneb Volkswagen Lavida. Mujal maailmas ilma tegeva Tesla edu on samuti Hiinas kasinaks jäänud.

Peamine põhjus autoliisingu kiireks kasvuks on see, et paljud autofirmad on loonud oma iseseisvad rahastamisüksused ja pakuvad seda laenutoodet väga aktiivselt. Lisaks on sellesse sektorisse jõuliselt sisenenud sellised e-kaubanduse gigandid nagu Alibaba, kes lubab autolaenu otsuse heaks kiita või tagasi lükata juba 20 sekundiga. Suurim mure aga nii tugeva kasvutrendi puhul on laenuportfelli võimalik kvaliteet, kuna Hiinas ei ole isegi täna veel piisavalt heal tasemel krediidiinfo süsteeme.

See teadmine tekitab küsimuse: huvitav, kui suur osa Eesti autodest müüakse täna justnimelt liisingu või järelmaksuga? Võib oletada, et uute autode puhul on osakaal üsna kõrge, sest mitmetel Eesti autofirmadel kehtivad juba täna müüdavate autode tootjafirmadega vastavad rahastamiskokkulepped ning tehakse ka tihedat koostööd Eesti pankadega. Kasutatud autode puhul aga ei pruugi  liisitud autode osakaal nii suur olla. Samas on näidanud viimased 12 kuud, et pärast seda kui üks Eesti pankadest asus tegema koostööd ühe automüügi portaaliga, muutes kasutatud autode järelmaksu taotlemise protsessi lihtsamaks, kasvas järelmaksuga autode müük selles keskkonnas vaid paari kuuga rohkem kui 5 miljoni euroni.

Andrus Alber