LAPSE KOOLIMINEK MAKSAB MIINIMUMPALGA

Eesti haridusmaastikul tehakse sageli juttu sellest, kui hea on see, et meil on kõigile lastele haridus tasuta. Kui aga õppemaksu puudumine välja arvata, tuleb hariduse eest kohe kooliaasta alguses märkismisväärne summa välja käia. Lapse kooliminek võib minna arvatust kallimaks maksma. Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja Finora Capital viis augustikuu lõpupäevadel lastevanemate hulgas läbi veebiuuringu, et saada vastust küsimusele, kui palju maksab lapse varustamine kõige kooliks vajalikuga. Küsitlusele vastas peaaegu 300 inimest.

Palju väikeseid kuluartikleid, suur terviksumma

„Oleme paaril viimasel aastal täheldanud augustikuu lõpus ja septembrikuu alguses märgatavat laenuaktiivsuse tõusu just väikelaenude osas,“ ütles Terje Lunden, Finora Capitali partnersuhete juht. „Sellest tulenevalt tekkiski huvi, kas selle tendentsi taga võivad olla kooliga seoses tehtud kulutused, mille suurusega esmakordselt selle teemaga kokku puutuv inimene pole osanud ette arvestada. Eestis, kus mediaanpalk on umbes 800 eurot, võib selline üllatus suunata inimese täiendavaid rahastusvõimalusi otsima.“

Küsimusele vastanud inimeste hulgast teatas tervelt 60%, et nende kulutuste suurusjärk jääb 151 ja 350 euro vahele, sagedamini 200-300 euro vahele. 30% vastajatest arvas, et saavad 150 euroga hakkama, 10% aga ütles, et neil läheb lapse kooliminek  maksma üle 350 euro. Seejuures leidis 2% inimestest, et kulutused lapse kooli saatmisele on suuremad kui 600 eurot.

„Küsimuse teeb huvitavaks ka see, et mida inimesed tegelikult seonduvateks kulutusteks peavad,“ arutles Lunden. „Ühelt poolt tähendab kooliminek justnimelt pinali, koolikoti, joonlaua ja muude õppetegevuseks vajalike tarvikute soetamist, mille hulka enamasti kuuluvad ka uued sobivad spordirõivad ja – jalanõud, mõnedes koolides ka koolivorm. Teiselt poolt võib esimesse klassi minev laps vanemale tähendada tervet pisikest elukorraldusprojekti, alates kirjutuslaua soetamisest ja lõpetades tapeetide välja vahetamise, õige valgustuse korraldamise, mobiiltelefoni ostmise ja isikliku välisukse võtmega vastse koolijütsi jaoks.“

Lapsevanemad vajavad rohkem infot

Eestis on eramajapidamiste finantsolukord viimasel ajal paranenud ning üha rohkem peresid hoiab igasugusteks elujuhtumiteks tagavarareservi. Ometi võib ootamatu mitmesajaeurone kooliminek mõjuda külma dušina. „Väikelaenude põhimõte ongi aidata inimestel vajalikul hetkel eluga edasi minna,“ ütleb Terje Lunden. „Just seetõttu on oluline ka rahast rääkida, et ootamatu hetk ei lööks inimesi rivist välja, vaid neil oleks alati olemas kindel teadmine, et igaks olukorraks on olemas sobiv lahendus.“ Finora Capitali partnersuhete juht pöörab ka tähelepanu sellele, et igasugune laen on kohustus, mis tuleb täita ja laenata ei tohiks liiga kergekäeliselt.

Finora Capital