Laenuandja või pank – keda peaks eelistama?
Eesti avalikus meediaruumis ja ka poliitikute hulgas kiputakse väga selgelt eristama suuremaid pankasid ja teisi laenuandjaid, jättes avalikkusele sellega mulje, justkui oleks pakkuja nimetuses kaalukas vahe ning esimesed usaldusväärsemad kui teised. Tegelikult on olukord nii, et mõlemat tüüpi laenuandjad vajavad täna Finantsinspektsiooni tegevusluba. See tähendab omakorda seda, et nii laenuandjad kui ka pangad peavad alluma samadele reeglitele ning seega ei ole eristamine enam põhjendatud. Piirid on hägustumas ka mujal.
Euroopa ühel aktiivsemal pangandusturul toimus selles vallas hiljuti suur murrang. Nõnda nimetatud alternatiivne laenupakkuja Just Loans Group PLC võeti septembri algul esimesena oma sektorist vastu Briti Pangandusliidu liikmeks. Sealjuures on Briti Pangandusliidul täna üle 240 liikme, kes tegutsevad üleilmselt ja tegemist on Briti mõjukaima pangandusorganisatsiooniga.
Miks see nii on? Selle sammu peamise põhjusena nähakse muutusi laenuturul, kus järjest olulisemat rolli mängivad spetsialiseerunud laenuandjad, kes täidavad neid tühimikke, mida suuremad universaalpangad ei soovi täita. Laenuandjad on oma lähenemistes ja võimalustes paindlikumad ning suudavad vastu tulla ka nendele kliendile vajadustele, mida suured universaalpangad täita ei soovi. Seega ei ole laenuandjad ja pangad otseselt konkurendid ning klient peaks eelistama seda laenupakkujat, kes sobib paremini tema personaalstele vajadustele.
Eesti laenuandjaid esindavad täna kaks organisatsiooni, Pangaliit ja Finance Estonia. Pangaliidu liikmeks on pea kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused, Finance Estonia koondab eelkõige väiksemaid, spetsialiseerunud laenuandjaid. Samas on Bigbank samuti Finance Estonia liige ning näiteks Inbank kuulub mõlemasse organisatsiooni. Õnneks on mõlemad liidud tegemas omavahel tihedat koostööd, et parandada laenuturul tegutsemise reegleid ning aidata oma klientidel lõppkokkuvõttes teha paremaid, just neile sobivaid laenuotsuseid.
Andrus Alber
