KUIDAS VÄLTIDA MAKSERASKUSI?

Share on FacebookShare on Google+

Elu on näidanud, et makseraskused tabavad inimesi alati ootamatult ja üksikud on selleks olukorraks valmis või vähemalt oskavad läbi mõelda konkreetsed sammud, kuidas sellisest olukorrast pääseda. Mida peaks meeles pidama selleks, et ajutised probleemid ei muutuks pikaajaliseks ning kurnavaks mureks.

Kui laenukohustust võttes kasutada KAS-meetodit (kogumine, analüüsimine, suhtlemine), väheneb risk finantsolukorra halvenemisel sattuda maksehäirete registritesse ja oma laenukohustustega mitte hakkama saada. Vaatame nüüd põhjalikumalt mida see KAS-meetod tähendab.

KOGU VÄHEMALT 3 KUUPALGA RESERV

Säästmisega saame tuttavaks juba lapsepõlves. Lapsena kogume sünnipäevaraha selleks, täita mõni oma suurest “unistusest”, olgu selleks jalgratas või maailma ilusaim nukk. Täiskasvanuna muutuvad unistused oluliselt suuremaks (nt. auto, korter, maja) ja nende soetamine oma vahenditega tundub ebarealistlik. Siis kipub raha kogumine jääma tahaplaanile ja tundub, et autoliising ning kodulaen ongi ainukesed unistuste teostamise võimalused. Tegelikult ei tohiks täiskasvanuna säästmise vajadust alahinnata, sest kogumine  muutub vananedes aina olulisemaks ja eluliselt tähtsaks. Inimestel tuleb koguda mitte ainult unistuste täitmiseks vaid ka ootamatute olukordadega toimetulekuks. Minimaalne kogumispuhver, mis peaks inimesel olema nö. mustadeks päevadeks, on 3 kuu palk.

ANALÜÜSI JA SAA ARU LAENUTINGIMUSTEST

Tihti võtavad inimesed laenu, sest unistuste täitmisega on kiire. Näiteks, maja soetamine enda rahaga on keeruline ja eeldab tihti rohkem kui 10 aastast raha kogumist. Perel on aga kodu varem vaja. Laen tundub selles olukorras igati loogiline valik. On aga oluline teha endale kindlasti selgeks järgmised punktid:

Kas laenu võtmine tekkinud olukorras on ratsionaalne?

  • Kas mu sissetulek on piisav ka siis, kui kommunaalkulu/kindlustusmakse jms kasvab?
  • Kas ametikoht, millel täna töötan on kindel ja vajadusel leian kiiresti uue töökoha sama palgaga?
  • Kas olen valmis ootamatuks olukorraks (nt haigus, koondamine jms)?
  • Kas mulle on laenutingimused selged (sh mittetasumise tagajärjed)?

Juhul, kui inimene mõtleb hoolikalt ja vastab nendele küsimustele jaatavalt, siis saab tema otsust nimetada läbimõelduks. Vastasel juhul oleksid riskid laenu võtmisel oluliselt suuremad. Laenuvõtja kogumisreserv peaks olema suurem kui tavaliselt, et tagada korrektne laenu teenindamine ja enda pere turvatunne.

SUHTLE LAENUANDJAGA, ERITI SIIS KUI TEKKISID MAKSERASKUSED

Makseraskuste põhjuseid on palju, kuid kõige tihedamini on need seotud haiguse, koondamise või lähedase kaotusega. Me ei suuda ka alati väga täpselt prognoosida, millal “must” periood võiks lõppeda. Makseraskuste tekkimisel on inimeste käitumine erinev: ühed kohe teavitavad laenuandjat, teised venitavad kuna neil on piinlik oma raskest olukorrast rääkida, kolmandad aga peidavad ennast ja ei vasta laenuandja kõnedele, kirjadele kuni viimase piirini.

KUIDAS AGA TULEKS KÄITUDA, ET LAENU TEENINDAMINE EI OLEKS HÄIRITUD?

Kõige õigem oleks informeerida koheselt laenuandjat, sest siis saate koos leida võimalikud lahendused ja tähtajad. Suhtlemine laenuandjaga ei too koheselt kaasa laenulepingu muudatusi, vaid aitab laenusaajal aru saada millised võimalused tal on, kui ebamugav olukord ei lahene kiiresti. Viivitamine ühenduse võtmisega võib vähendada võimalike lahenduste arvu, näiteks on võimalik vormistada maksepuhkust enne võlgnevuse tekkimist. Võlausaldaja kirjade ja kõnede ignoreerimine ei vabasta laenu tagasi maksmise kohustustest ning lõppkokkuvõttes mittevastamine muudab laenu teenindamise laenusaajale kallimaks ja keerukamaks.

KAS-meetodi kasutamine muudab laenu võtmise vastutustundlikumaks ja annab perele kindla tunde. Kui aga tunnete, et varasemate makseraskuste tõttu on laenukoormus suurenenud ja soovite laenu refinantseerimist, siis võtke julgelt meiega ühendust!

 

Kristina Šteinle