Kuidas laenu taotlemine mugavamaks ja soodsamaks muuta?

Kui telefon heliseb ja teisel pool kõnetraati keegi sinu krediidivõimekusest rääkima hakkab, tähendab see reeglina halbu uudiseid. Küllap oled kellelegi võlgu jäänud või ei suuda muul moel oma kohustusi täita. Sestap kõlab sõnapaar „positiivne krediidiregister” enam kui kummaliselt, sest mida positiivset saab olla registris, mis su maksevõimekusega tegeleb, eks ole?

Tegelikkus on täpselt vastupidine. Positiivne krediidiregister on nimelt andmevahetussüsteem, mille kaudu saavad laenupakkujad vahetada omavahel laenuvõtjate andmeid. Need andmed puudutavad inimeste laenukohustusi ja neid saab vahetada vaid siis, kui laenuvõtja on selleks nõusoleku andnud. Inimene palub oma andmed registrisse kanda ning seejärel saab laenuandja kontrollida, millised on inimese tegelikud kohustused ja maksevõime. Laenu taotlemine oleks sedakaudu oluliselt mugavam ja ka soodsam. Miks „oleks”? Sest siiani pole Eestis postiivset krediidiregistrit suudetud tööle saada, kuigi idee tasandil on asja juba aastaid arutatud. 

Seadusest ja heast äritavast tulenevalt peavad laenuandjad laenutaotlejate maksevõimet hindama. Kahjuks on riik seadnud laenuandjatele küll kohustused, kuid jätnud loomata piisavad võimalused maksevõime hindamiseks ja vastava info kogumiseks. Samuti liigub Eestis terve hulk laenuvõtjaid, kes laenu taotledes oma sissetulekute või kohustuste kohta lihtsalt valetavad. Kontoväljavõtete võltsimine on lihtne, esitatud info kontrollimine aga mitte. Eelkõige puudutab see kahte riigi sekkumist nõudvat lahendust: juba mainitud positiivne krediidiregister ning ligipääs Maksu- ja Tolliameti palgainfole.

Erasektor on positiivse krediidiregistri loomiseks valmis, kuid Eestis puudub vastav seadusandlik keskkond. Kuna mängus on delikaatsed isikuandmed, peab riik reguleerima andmevahetuse platvormide tegevust ning platvormide operaatoritele tuleb kehtestada selged nõuded. 

Teiseks oleks andmevahetusest reaalset kasu vaid siis, kui sellega liituks võimalikult suur hulk turuosalisi. Seda on tõestanud kõik viimaste aastate katsed vabatahtlikult andmevahetust korraldada: kui suurpangad kaasa ei tule, siis puudub positiivsel krediidiregistril igasugune sisuline väärtus. Seega on oluline luua seadusandlus, mis kohustaks kõiki turuosalisi infot vahetama. Eesti on väheseid Euroopa riike, kus positiivne krediidiregister siiani puudub. Ehk oleks aeg see lõpuks ära teha ning laenud lõpptarbijale mugavamaks ja soodsamaks muuta?

Finora