Kui pank ütleb “ei”

Paljudel väike- ja keskmistel ettevõtetel Eestis on raskusi saada investeeringuteks pangast laenu. Kui aga üks uks sulgub, avanevad teised.

“Eesti eripäraks on see, et meie väikesed ja keskmised ettevõtted on eriti väiksed ja paljude laenuandjate jaoks seetõttu kulude-tulude vaatest ebahuvitavad. Ka ei ole paljud Eesti ettevõtjad oma suuruse, aga võib-olla ka piiratud riskijulguse tõttu valmis kohe esimeses ringis välisraha kaasama,” selgitas probleemi iva Finora Capitali juhatuse esimees Andrus Alber.

Äripäev reastas neli võimalikku alternatiivi laenu saamiseks: hoiu-laenuühistud, ühisrahastus, võlakirjad ja laen teiselt ettevõtjalt.

Ettevõtjad ühendavad jõud

“Väikeettevõtete puhul võivad pankade laenutingimused olla sageli ebamõistlikud,” ütles Tartu Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos. Tema sõnul otsustavad mõned ettevõtjad kasutada alternatiivseid laenuallikaid isegi siis, kui neil oleks võimalik täita pankade eeldused laenu andmiseks.

Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu juhatuse esimees Andres Ristkok ütles, et hoiu-laenuühistus on tingimused võrreldes pangaga mõnevõrra leebemad. “Kuna liikmeteks on ju tegelikult kinnine ring, siis juba see loob mõnevõrra kindlustunnet ka laenajate suhtes ja nad võivad pisut kergemini käidelda seda asja.” Tema sõnul võib juhtuda ka koguni nii, et laen väljastatakse päevapealt ja lõplikud dokumendid vormistatakse järgi. “Sellega on ka alt mindud, ühistud on küllalt ettevaatlikud seda tegema,” lisas ta.

Ristkok lausus, et ühistutes kasvab liikmete arv ja investeerijate huvi, kuid tema arvates võiks ühistuid olla rohkemgi, sest liikmeks tahetakse ikkagi astuda ühistusse, mis oleks endale lähemal. Peamine, miks ühistusse üldse astutakse, on Ristkoki sõnul märkimisväärselt kõrgem hoiuseintress võrreldes pankadega.

Ühisrahastused koguvad jõudu

Ühisrahastusplatvormi Ivestly juht Siim Maivel ütles, et väikeettevõtetel on üheks probleemiks laenuandmise koondumine maakonnakeskustesse nagu Tartu ja Tallinn. “Teine asi on see, et ega laenu mahud ei ole oluliselt suurenenud, kui majandus on taastunud,” sõnas ta. Maiveli sõnul muudab ühisrahastusplatvorm Investly puuduoleva kapitali kättesaadavaks. “Me teeme seda, et väikeettevõtja saab küsida laenu ükskõik millistelt Euroopa eraisikutelt ja juriidilistelt isikutelt,” ütles ta.

Kommentaar

  • Autoliisingut ja järelmaksu pakkuva Miglior OÜ juht Hedvig Torop:
  • Meil on võetud laen Investly kaudu, et täiustada platvormi ja arendada firmat. Meil oli variant, kus pangad ütlesid, et nad ei finantseeri sama alaga tegelevat firmat. Siis mõtlesime, et kui laenu ei antud, ega me siis uuesti ei lähe küsima ja pöördusime Investly poole, kus saime oma mure kiiresti lahendatud.
    Tegelikult on nii, et eks need laenupangad kuskilt ikkagi tulevad, ega nad tulemata jää. Lihtsalt küsimus on, kes saavad sellega tegeleda ja kes ei saa. Teisisõnu, raha peab ka endal olemas olema. Sellise alaga nullist alustada ei saa.

Paljuski teist eesmärki võrreldes Investlyga täidab samuti ühisrahastusel põhinev platvorm Crowdestate. “Meil on alati väga selge ja konkreetne projekt ning mitte niivõrd ettevõttepõhine, vaid projektipõhine lähenemine,” selgitas Crowdestate´i juht Loit Linnupõld. Iga rahastaja saab valida, millisesse projekti ta soovib investeerida. “Need parameetrid on sellise kinnisvara ühisrahastamise puhul oluliselt täpsemad ja palju täpsemalt on ennustatav tulemus,” ütles Maivel.

Laenuteenuseid pakkuva OÜ Omaraha juht Arne Veske ütles, et portaalid nagu Investly, Crowdestate ja Omaraha töötavad sarnasel ühisrahastuse põhimõttel, kuid on oluline erinevus, kuhu investorite raha investeeritakse. “Investly tegeleb peamiselt ettevõtete finantseerimisega, Crowdestate võimaldab investeerida kinnisvaraprojektidesse ning Omaraha peamiseks fookuseks on eraisikute finantseerimine,” selgitas ta.

Abiks väikeettevõtetele

Alberi hinnangul tuleb kõigi ühisrahastusplatvormi portaalide puhul arvestada, et nende vahendustasud võivad olla märkimisväärsed ja erinevate laenupakkumiste võrdlemisel ei tohiks seda unustada. “Ka tuleks arvestada sellega, et kuna investeerimisvõimalust pakutakse portaalides tihti alates 10 või 100 eurost, siis probleemide korral võib suhtlus kõigi võlausaldajatega osutuda koormavaks,” sõnas ta.

Alber ütles, et igasuguste täiendavate, eelkõige kohalike rahastusvõimaluste tekkimine on siiski tervitatav, sest väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamine on kõikjal maailmas keeruline.

Võimalusi ettevõtte rahastamiseks

1. Hoiu-laenuühistud

Plussid:

Lepingutasud madalad või puuduvad üldse.
Piirkondlik liikmetering loob usaldust.

Miinused:

Ükski laen ei tohi ületada 20% laenuportfellist. Ühistute laenuportfellid aga erinevad piirkonniti, nii ka võimalike laenude suurus.

Protsess: Ettevõtja esitab laenutaotluse. Taotluse vaatab läbi ühistu ja sobivuse korral kiidab heaks. Pärast heakskiitu astub ettevõtja liikmeks, paigutab 5% laenusummast ühingusse ning saab soovitud laenu.

Andrus Alberi kommentaar: Võrreldes paljude teiste rahastuskanalitega on HLÜdel oluline piirang ehk laenu andmine vaid oma HLÜ liikmetele. Olemuselt peaks HLÜd olema kas piirkonna- või sektoripõhised. Seega peaks olema ka tagatud, et HLÜ kodupiirkonna ettevõtted saavad suurema tõenäosusega laenu, kuna kogukond tunneb neid. Kahjuks tuleb aga tõdeda, et HLÜ nime all tegutsevad turul ka ettevõtted, kes põhimõtetelt sarnanevad pigem tarbijakrediidi pakkujate kui klassikaliste HLÜdega.

2. Võlakirjad

Plussid:

Tingimused paindlikumad kui pangalaenul: põhiosa makstakse tagasi alles perioodi lõpus ehk olemuselt bullet-laen.
Võlakiri võib toimida tagatiseta või pehmemate tagatistega kui pangas, ei pea olema tingimata kinnisvara tagatis.
Hoiab emitendi jaoks lahti alternatiivse finantseerimise kanali lisaks pangalaenudele, ei sõltu ühest pangast.

Miinused:

Pangalaen on üldjuhul soodsama intressiga.
Laenu summa suhteliselt kõrge.

Protsess: Valmistatakse ette ettevõtte infomemo, koostatakse võlakirja esialgsed tingimused ja tagatispakett, koostatakse võlakirja tingimused ja vajadusel tagatis- ja tagatisagendilepingud, märkimistunnistus. Investoritele tehakse e-mailiga esimene teavitus võlakirja emissioonist. Huvitatud investoritele saadetakse dokumentide pakett. Huvi korral investor täidab märkimistunnistuse. Võlakirjad antakse välja EVK’s. Investor saab võlakirjad ja emitent saab raha. Mitteavaliku, suunatud võlakirjaemissiooni protsess kestab 2-3 kuud.

Andrus Alberi kommentaar: Kui laenude suhe SKPsse on Eestis arenenud riikidega võrreldav, siis võlakirjaturu maht on pea olematu. Viimastel aastatel on hakanud võlakirjade turg siiski elavnema ning on toimunud ka mitmeid 3-5 mln euro suuruseid emissioone. Võlakirjade puhul peab arvestama mõnevõrra suuremate kuludega, kuna juriidilised protseduurid, võlakirjade registreerimistasud jms muudavad need kallimaks kui tavapärased kahepoolsed laenud. Seetõttu ei ole võlakirjad väga väikeste summade kaasamiseks kõige sobivamad.

3. Ühisrahastusplatvormid

Investly

Plussid:

Ei pea olema kinnisvaratagatist.
Globaalne investoribaas.
Laenud alates 3000 eurost.

Miinused:

Tagasimakseperiood kuni 3 aastat.
Kõrgem intress kui pangalaenu puhul.

Protsess: Ettevõte laeb üles oma äriplaani ja finantsid. Investly kontrollib ettevõtte tausta ja hindab krediidiriski. Ivestorid valivad laenusoovijate hulgast sobivad. Väikseim investeering saab olla 10 eurot.

Andrus Alberi kommentaar: Alles hiljuti alustanud ja leidnud juba rahastuslahendusi mitmele VKE-le. Fookuses ettevõtetele suunatud laenud. Sobib ettevõtjatele, kes soovivad kaasata pigem väiksemaid summasid, näiteks mõnest tuhandest kümne tuhandeni.

Crowdestate

Plussid:

Projektid ei nõua kinnisvaratagatist.
Raha kaasamine turundab ühtlasi kinnisvaraprojekti, mistõttu võib seda hiljem olla lihtsam müüa.

Miinused:

Eeldab, et laenu saadakse ka pangast ning on seega kinnisvaraprojektile lisaabiks.

Protsess: Ettevõtja täidab rahastustaotluse. Crowdestate kontrollib taotluse esitaja tausta ning tegevusajalugu. Peale taustakontrolli ja finants- ning riskianalüüsi ning sobivust alustab Crowdestate taotlejaga läbirääkimisi rahastamistingimuste üle. Crowdestate kogub kokku investeerimissoovid ja vajaliku summa täitumisel rahastab esitatud projekti.

Andrus Alberi kommentaar: Keskendub ühele valdkonnale – kinnisvarainvesteeringud. Pakub ühisinvesteerimisvõimalusi nii elukondlikku kui tootmiskinnisvarasse.

Omaraha

Plussid:

Ei pea tingimata olema kinnisvaratagatist.

Miinused:

Suurim laenatav summa 10 000 eurot.

Protsess: investorid seavad tingimused ja kannavad raha kontole. Seal ootab raha laenajaid. Laenaja esitab taotluse, seejärel läbib krediidikontrolli ja talle määratakse laenulimiit. Sobivuse korral sõlmib portaal lepingu ja kannab raha laenajale.

Andrus Alberi kommentaar: Kuna näib keskenduvat lisaks firmalaenudele olulisel määral ka eraisikute vahelisele laenamisele, võib ka keskmine intressitase olla teiste platvormidega võrreldes kõrgem nii laenuandjatele kui -võtjatele.

4. Laenamine mõnelt suuremalt ettevõtjalt

Protsess: Ettevõtja võidab teise ettevõtja usalduse, kes on nõus kokkulepitud tingimustel andma laenu.

Andrus Alberi kommentaar: See on tavaliselt kõige lihtsam protsess nii juriidiliselt kui ajaliselt. Ka on sellise laenu puhul tõenäoliselt selle laenuandja huvi ettevõtte käekäigu suhtes palju tugevam. Lisaks võib aga hea ja aktiivse laenuandja kaasamine olla ettevõtte arengule ka suureks tõukeks.

Samas tuleb arvestada, et üksikute ettevõtjate investeerimisvõimekus või -soov ühele konkreetsele ettevõttele laenata võib olla piiratum kui suurema investoriteringi puhul (näiteks võlakirja korral). Tavaliselt ei õnnestu sellises vormis väga pikaajalist laenu saada. Välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ka strateegiline investor. Mõnele ettevõtjale võib-olla meeldiks võlakirjaga kaasnev suurem ja anonüümsem investoritering rohkem.

Äripäev

Merilin Sarapuu