Kasutus- ja kapitalirent

Kes ei mäletaks lauamängu nimega „Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju”!

Mängu mõte oli lihtne: inimestele tuletati meelde, kui tarbetu on asju omada ja nende pärast hulluks minna. Me võime end aastate jooksul asjade ostmisega pankrotti ajada, kuid lõppkokkuvõttes määravad elu kvaliteedi hoopis teised tegurid.

Ent tõsi on seegi, et päris ilma asjadeta et saa hakkama ükski inimene, veel vähem ettevõte. Mõni arvuti võiks ühes ettevõttes ju olla ning loomulikult on teisigi esemeid, mis sõltuvalt ettevõtte tegevusalast vältimatuks osutuvad.

Ent kas neid asju on vaja tingimata omada? Äkki saab nii, nagu eelpool nimetatud lauamäng omal iroonilisel moel soovitas? Ehk on võimalik oma elu pideva asjade hankimiseta ära korraldada?

Muidugi on.

Sõidukite, rasketehnika ja muu vara kasutamiseks ei ole vaja seda tingimata soetada. Vajalikku tehnikat saab rentida ning finants- ja krediidiasutused pakuvad selleks teenust, mida nimetatakse liisinguks.

Liisingu vorme on mitu, kuid laias laastus jaguneb liisingfinantseerimine kasutusrendiks ja kapitalirendiks.

Kasutusrent

Kasutusrent on – nagu nimetuski ütleb – abiks juhtudel, kui sul on soov sõidukit või mõnda seadet üksnes kasutada, mitte ettevõtte omandusse soetada.

Hea näide on arvutid: need vananevad nii kiiresti, et täna ostetud masinaga pole sul homme enam midagi peale hakata. Dramaatiline kirjeldus, ent tõele lähedal. Autodega on üha sagedamini sama lugu: täna ei saa enam selleski kindel olla, millist kütust inimkond paari aasta pärast kasutab.

Kasutusrent on seetõttu nupukas viis asju tarvitada nii, et need ajale jalgu ning ettevõtte eelarvele koormaks ei jääks.

Kuidas kasutusrent töötab?

Kasutusrendi puhul maksab kasutaja (ehk liisinguvõtja) rendileandjale (ehk liisinguandjale) kasutusrendi lepingu sõlmimise järel sissemakse, mis võib olla 0–20% vara maksumusest.

Sissemakse võib olla ka suurem, kui liisinguvõtja nii soovib või liisinguandja suuremat sissemakset nõuab. Suurema sissemakse puhul muutuvad kuumaksed sulle väiksemaks, liisinguandja võib suuremat sissemakset nõuda aga oma riskide maandamiseks.

Liisinguandja tasub vara müüjale kogu vara maksumuse ning koostab liisinguvõtjale ehk sinule graafiku, mille alusel rendimakseid tasutakse. Ehk siis ostame meie sinu vara sinu eest ära ja rendime seda sulle edasi.

Tavaliselt tasub liisinguvõtja renditava eseme eest kuumaksetes, ehkki võimalikud on ka maksegraafikud, milles lepitakse kokku kvartaalsed maksed või käib tasumine mõne muu ajavahemiku tagant.

Reeglina jäetakse maksegraafiku lõppu teatud suurusega jääkväärtus (mis määratakse liisitava vara turuväärtuse järgi liisinguperioodi kestel).

Kapitalirent

Kapitalirenti kasutatakse siis, kui ettevõte soovib vara endale soetada, aga ostuks puudub raha või ei soovita raha vara alla kinni panna. Ehk siis soovid sa asja omanik olla, kuid ei pea kogu maksumuse korraga tasumist võimalikuks või mõistlikuks.

Kapitalirent on sisuliselt krediit ehk laen, mille liisinguvõtja ehk sina liisitava vara vastu saad. Samas ei vormistata kapitalirendi puhul vara tagatisena, nagu tehakse näiteks korteriostuga. Liisinguandja ehk Finora ostab vara oma nimele ja liisinguvõtja ehk sina hakkad seda kapitalirendi tingimustel meie käest „välja ostma”.

Kuidas kapitalirent töötab?

Kuigi sõiduki, seadme või muu eseme omandiõigus kuulub meile ehk liisinguandjale, läheb vara sinu ehk liisinguvõtja bilansi aktiva poolel arvele ning sellelt arvestatakse kulumit. Bilansi passiva poolel võetakse üles kohustus liisinguandja vastu.

Liisinguandjad eelistavad kapitalirenti siis, kui liisitav ese ei ole hõlpsasti realiseeritav – selle järelturg on piiratud või puudub sootuks –, ning juhtudel, kus eseme müüja või keegi kolmas pool ei anna esemele tagasiostugarantiid.

Millised on kasutusrendi eelised?

Kui liisinguvõtjaks on ettevõte, siis ei pea ta vara maksumuselt kulumit (ehk nn amortisatsiooni) arvestama, sest vara kuulub liisinguandja bilanssi. Ettevõte tasub küll rendimakseid ja arvestab neid kasumiaruandes kulude poolel, ent kuna vara ei ole liisinguvõtja bilansis, puudub firmal vastav kohustus ka bilansi passiva poolel. Kuivana näiv raamatupidamislik jutt, ent paljudele ettevõtjatele sisulise rahalise väärtusega nüanss.

Lisaks on kasutusrendi eeliseks see, et liisinguperioodi lõppedes saab liisinguvõtja liisinguandjalt uue seadme (kui nii kokku lepitakse). Sina ehk liisinguvõtja jätkad kuutasu maksmist, kuid vana seadme pärast muretsema ei pea, sest me anname sulle koostöös müüjaga uue. Seda liisingmudelit kasutatakse üsna laialdaselt näiteks arvutite puhul, mis kipuvad väga kiiresti ajale jalgu jääma.

Millised on kapitalirendi eelised?

Kapitalirenti on mõistlik eelistada juhtudel, kui su ettevõttel on vaja tegevuskulusid madalal hoida. Kapitalirendi puhul arvestatakse kulusse nii amortisatsioon kui ka liisingu intress, mitte ainult kuumakse.

Samuti on kapitalirenti mõistlik eelistada siis, kui sa tahad liisinguperioodi lõppedes vara endale saada. Kapitalirendi puhul kasutatakse liisingu sissemaksena ka suuremat summat kui 20% ja kui sul on näiteks pool eseme maksumusest olemas, siis aitab 50%-suurune sissemakse sul intressikulud madalamal hoida.

Kui liisinguandja hindab eseme järelturu likviidsust madalaks (ehk vara on raskesti realiseeritav), siis võib ta soovida sissemaksena suuremat protsenti kui likviidsema vara puhul. Jääkmaksumuseks jäetakse kapitalirendi standardses lepingus null eurot, aga loomulikult on võimalik ka suurema jääkväärtusega maksegraafikus kokku leppida. Liisitav ese (vara) saab liisinguvõtja omaks peale viimase osamakse tasumist.

Võta meiega ühendust

Mida aeg edasi, seda ebamõistlikumaks vara omamine ettevõtetele muutub. Võta meiega ühendust, vaatame su firma olukorrale otsa ning paneme paika parima mõeldava plaani, mis sul asjade omamise asemel ettevõtet kasvatada aitab!

Finora