Kas Eestisse on vaja uut panka?

„Hoidke raha Hoiukassas,” on ainus rahandusega seotud loosung, mida nõukogude ajast mäletatakse. Tänaseks on tuntud pangabrände mõnevõrra rohkem, ent siiski mitte nii palju, kui võiks arvata.

Mitme panga nime sa oskad peast öelda? Viie? Seitsme? Igatahes tead sa neid kõvasti vähem kui näiteks kuulsaid automarke, ehkki tegelikkuses on olukord vastupidine ning panku on kordades rohkem kui sõidumasinabrände.

Oled sa midagi kuulnud NuBankist? Mida ütleb sulle nimi Chime? Mis asi on Revoult? Oak North? Varo? MoneyLion? Millega tegeldakse Judo Bankis, ega ometi populaarse võitluskunstiga?

Kliki siia ja imestad silmad peast! Need on 2020. aasta populaarseimad uued pangad. Maailm on täis moodsaid ja paindlikke finantslahendusi pakkuvaid firmasid, enamik eestlastest pole neist aga midagi kuulnud. Nende pankade turuväärtus küünib miljardite eurodeni ja kasvul ei paista lõppu olevat.

Kuidas on see neil õnnestunud ja miks piirdub eestlase valik paari Skandinaavia ja käputäie kohaliku pangaga?

Uued digipangad (või neopangad, kuidas keegi tahab nimetada) on suutnud meelitada klientideks kümneid miljoneid inimesi ja firmasid, kellele niinimetatud „vanad pangad” pole soovinud tähelepanu pöörata. Investorid on neisse pankadesse paigutanud viimase 10 aastaga üle 15 miljardi euro. Miks?

Eks ikka seepärast, et turul on ruumi uutele toodetele ja teenustele ning hiiglaslikud sektorid – näiteks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, loomemajandus, FIEd – on sageli omapäi jäetud. Uute pankade asutajad on reeglina varem finantsmaailmas töötanud ja teavad, mis seal ei toimi ja mida traditsioonilistes pankades muuta ei õnnestu.

Eesti pole ses mõttes mingi erand. Ka siin on tuhandeid ettevõtteid, keda suurpangad kuulata ei taha, ning Eestiski elab terve hulk rahandusinimesi, kes on suurpankadest lahkumise järel neopankade asutamisele mõtlema hakanud. Viimase kümne aasta jooksul on ka Eestisse mõned uued pangad loodud. Usume, et neid tuleb lähiajal juurdegi.

Finora