Kas iga laenuandja on usaldusväärne?

Eelmisel nädalal kirjutasime, millised riskid kaasnevad tundmatutelt isikutelt või ettevõtetelt laenu võtmisega. Saate seda lugu lugeda siit. Viimase nädalaga on aga sarnased lood, mille fookuses on mõni laenuandja, jõudnud Eesti Ekspressi ja Äripäeva lehekülgedele.

Hoiu-laenuühistu puhul tasub olla ettevaatlik

Ekspress kirjutab  sellest, kuidas lisaks tavapärastele hoiu-laenuühistutele on järjest enam turul neid, kes oma olemuselt on tegelikult krediidiandjad, kuid peidavad end hoiu-laenuühistu (HLÜ) nime taha. Seda eelkõige seetõttu, et HLÜdele rakendatav järelevalve on Eestis pea olematu. See aga tähendab omakorda seda, et oma raha sellistesse ühistutesse hoiule andes ei taga hoiuseid riiklik süsteem. Seega ei pruugi kliendi ootused, mis tekkisid lepingu sõlmimisega, üldse täide minna. Samuti tasub iga hoiu-laenuühistu käest laenu võttes kindlasti järele uurida, kas nad kuuluvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla ja järgivad krediidiandjate head tava. Vastasel juhul tuleb valmis olla halbadeks üllatusteks.

Ainult Finantsinspektsiooni järelevalve tagab korrektse teenuse

Just seetõttu kirjutabki Äripäev kiirlaenu firmast MiniCredit, mis hiljuti pankrotistus ning mille dokumentatsioon on kaduma läinud. Seda olukorda püüavad nüüd ära kasutada hoopis kolmandad isikud, soovitades kunagi MiniCreditist laenu saanud inimestel nüüd tagasimakseid enda kontodele teha. Tulemuseks on see, et heausklikud inimesed maksavadki raha nõudjatele. Need inimesed ei tea, et nende häid kavatsusi kasutatakse kurjasti ära. Nende võlad MiniCrediti pankrotipesa ees ei vähene ja probleemid lahenemise asemel hoopis kuhjuvad.

Kokkuvõtteks tahaksin üle rõhutada, et hoiuste ning laenude küsimusi tasub lahendada ainult Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate usaldusväärsete ettevõtete abiga. See on kõige kindlam tee, et vältida hilisemaid halbu üllatusi. Olgu küsimuseks siis hoiustatud raha uuesti kätte saamine või laenu võtmine ja tagasimaksmine.

Andrus Alber